Migreen

Migreen on üheks peamiseks puuet põhjustavaks primaarseks peavaluks kogu maailmas. Epidemioloogiliste uuringutega on leidnud kinnitust kõrge migreeni sotsiaal-majanduslik mõju ja personaalne mõju valu kannatajale. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Migreeni esinemissagedus maailmas on ca 12-16%, naistel sagedamini kui meestel. Migreen on neurovaskulaarne häire, mis tekib häiretest aju valu- ja aistingukeskustes. (Aids for management of common headache disorders in primary care 2007). Migreenil võib esineda perekondlikku eelsoodumust. Migreen on krooniline haigus, mida täielikult välja ravida veel ei ole võimalik, kuid sellega on võimalik õppida elama. Migreeni sagedus elu jooksul võib olla ka ühel inimesel erinev – mõnedel patsientidel on mingiks elu perioodiks migreenihood lakanud, tekkides hiljem uuesti, on patsiente, kellel migreenihood korduvad ühtlase sagedusega jne.

Sümptomid:

• Migreeni kestvus ravimata võib olla  4-72 tundi.
• Tavaliselt on valu ühepoolne, pulsseeriv, mõõdukas kuni väga tugev, mis süveneb füüsilisel aktiivsusel
• Kaasneda võib iiveldus ja/või valgus- mürakartus
• Migreen võib olla nii auraga kui aurata. Ühel inimesel võib esineda mõlemaid vorme. Ca 20% migreeni patsientidest tunneb 5-60 min enne valu aurasümptomeid, kas nägemis-, kõne- või tundlikkuse häireid, mis kaovad valu alguseks. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Migreeni visuaalne aura võib sisaldada täpikesi või sakilisi jooni silmade ees, udu, osalist vaatevälja kadumist, „tunnel nägemist” jne.

Migreenihoogu vallandada võivad tegurid:

Mõnedel migreeni patsientidel võivad migreeni vallandada:

• teatud toiduained (ca 20% patsientidest)
• söögikordade vahelejätmine
• vähene vedelikutarbimine
• alkohol
• üle-või alamagamine
• intensiivne treening
• ere või vilkuv valgus
• kuum ilm
• tugevad lõhnad
• stress
• pingelangus
• hormonaalsed põhjused jne. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).

Migreeni ravi

Ravi on sümptomaatiline või profülaktiline.

Ravimite kasutamine

Peavalude farmakoloogiline ravi sõltub peavalu põhjusest, sagedusest, tugevusest, kestvusest, patsiendi valulävest ja kaasnevatest haigustest, patsiendi vanusest, migreeni korral lisaks iivelduse või oksendamise olemasolust jne. Eelistada ühe toimeainega ravimit.

Peavalu ravi „valuredel” on kolme astmeline – ägeda valu ravi apteegi käsimüügi valuvaigistitega nagu mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID) või paratsetamool, ägeda valu retseptiravimid (näiteks migreeni puhul triptaanid), profülaktiline ravi. Kui üks triptaan ei ole efektiivne võib arst selle vahetada teise triptaani vastu. (D’Arrigo 2012).

Ägeda valu jaoks valuvaigisteid ostes tuleb arvestada oma terviseseisundiga, näiteks NSAID-d ei sobi maohaavandiga, paratsetamool maksakahjustusega. Sagedaste ja krooniliste peavalude ravi on enamat kui ainult ühe tableti võtmine. Raviplaan võib koosneda erinevatest ravimitest ja mittefarmakoloogilistest meetoditest. (D’Arrigo 2012).

Sümptomaatiline ravi tähendab apteegi käsimüügi valuvaigistite või spetsiaalsete migreeni valu ja sümptome leevendavate triptaanide tarbimist ägeda episoodilise valu ajal. Valuvaigisti on soovitav võtta kohe valu tekke alguses piisavas koguses. Eelistatud on vees lahustuvad või suus sulavad ravimvormid, kuna nende mõju avaldub kiiremini. Kroonilise või sagedase migreeni korral tuleb jälgida valuvaigistite kasutamise sagedust, et ennetada ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu teket.

Kerge kuni mõõdukas valu – kui ei kaasne iiveldust, oksendamist sobivad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-d), paratsetamool. Kui kaasneb tugev iiveldus või oksendamine võib lisada retseptiga väljastatava antiemeetilise (iivelduse vastase) ravimi. Antiemeetikume võib kasutada ka üksi ägeda migreenihoo ajal, kuna neil on migreenivalu leevendav toime. Lisaks tugevdavad nad valuvaigistite toimet. Mõõduka valu korral võib lühiajaliselt kasutada paratsetamooli ka koos NSAID-ga. (Bajwa jt 2015).

Mõõdukas kuni tugev valu – kui ei kaasne oksendamist või tugevat iiveldust sobivad spetsiifilised suukaudsed migreeni ravimid (triptaanid). Ägeda valu korral võib kasutada triptaani koos NSAID-ga, mis võib olla efektiivsem, kui kumbki ravim eraldi ja ära hoida relapsi (ehk migreeni taasteket 48 t jooksul). Kui tugevate migreenihoogudega kaasneb oksendamine või tugev iiveldus võib kasutada mitte suukaudseid migreeni spetsiifilisi ravimeid nagu subkutaanne sumatriptaan, sumatriptaani või zolmitriptaani ninaspray, mitte suukaudseid antiemeetikume. (Bajwa jt 2015).

Profülaktiline ehk ennetav ravi on näidustatud patsientidele, kellel esineb enam kui 2 migreenihoogu kuus, kes tarbib valuvaigisteid 2 või enam korda nädalas, kelle elukvaliteet on migreeni tõttu tõsiselt häiritud või kellel valuvaigistid ei leevenda migreenihoogu. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Profülaktiliseks raviks on arstil võimalik valida kolme ravimgrupi vahel – antidepressandid, antikonvulsandid või antihüpertensiivsed ravimid.

Migreeni ennetamiseks on mõningatel patsientidel olnud abi riboflaviinist (vitamiin B2), magneesiumist, Q 10-st või oomega 3 rasvhapetest (Holland jt 2012).

Mittefarmakoloogiline ravi

Tavaliselt on migreeni valu nii tugev, et ainult mittefarmakoloogiliste meetodite kasutamine ei too valu kadumist või leevenemist. Valu kannatada ei tasu ja seega tuleb sagedaste migreeni valude korral koos oma arstiga panna paika raviskeem. Mittefarmakoloogilistest meetoditest võib abi olla migreeni toetava ja täiendava ravina või rakendades kohe  esimeste migreeni sümptomite ilmnemisel. Ka paljusid neist tasub alustada spetsialisti juhendamisel. Mittefarmakoloogilisi meetodeid on kasutatud, kui ravimeid ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada näiteks ravimite kõrvaltoimed, rasedus, allergia, mõned teised kaasuvad haigused, ravimid ei too soovitud efekti jne või peavalu ei ole nii tugev, et ravimeid kasutada.

Ägeda valu korral:

• Akupunktuur – võib aidata mõnedele migreeni patsientidele, kuigi kliiniliste uuringute käigus ei ole tõenduspõhisus tõestatud (Aids for management… 2007).
• Magamine – mõnedel migreeni patsientidel leeveneb migreen peale magamist, ärgates on valu kadunud.
• Külma või sooja kasutamine valutavatel kohtadel peas, kaelal.

Ennetamine:

• Tervislik elustiil
• Kognitiiv käitumuslik teraapia
• Biotagasiside
• Füsioteraapia
• Stressi juhtimine, relaksatsioon
• Akupunktuur - võib aidata mõnedele migreeni patsientidele, kuigi kliiniliste uuringute käigus ei ole tõenduspõhisus tõestatud (Aids for management… 2007).

Migreeni sageduse vähendamine tervisliku elustiili abil

• Alusta hommikut teraviljaga, eelistatult täistera kaerahelvestega. Madala glükeemilise indeksiga teravili hoiab veresuhkru taseme stabiilsena, täiskõhutunne püsib kauem.
• Söö 5 toidukorda päevas – 3 põhitoidukorda ja 2 vahepala. Päeval võiks süüa iga 4 tunni järel, öine söömisevaba periood ei tohiks ületada 12 tundi. Kui tööiseloomu tõttu ei ole võimalik lõunat süüa, siis vaheta see vahepalade vastu, mis on ikka parem, kui tühja kõhtu kannatada. Põhitoidukord söö esimesel võimalusel.
• Võimalusel väldi ainult neid migreeni vallandavaid tegureid, mis Sinul migreeni esile kutsuvad. Võib juhtuda, et alati ei ole vallandavad faktorid välditavad.
• Piira kofeiini tarbimist piirdudes kuni 200 mg kofeiiniga päevas. Arvesta nii toidu, joogi kui ravimite kofeiini sisaldust.
• Tarbi puhast vett. Organismi ööpäevane vedeliku vajadus on 30 ml/kg. Siia on arvestatud ka toiduga saadav vedelik. Veerikkad on ka puu-ja köögiviljad.
• Loobu või pea piiri alkoholi kasutamisel.
• Väldi kestvat stressi või ärevust – stressijärgne pingelangus võib olla üheks migreeni vallandavaks teguriks. Lühiaegsed puhkepausid päeval vähendavad stressi kuhjumist. Planeeri igasse päeva aega enda jaoks.

• Pea kinni korrapärasest uneajast sõltumata puhkepäevadest või riigipühadest – liiga kaua või liiga vähe magamine võib mõnedel migreeni patsientidel olla migreenihoo vallandajaks.
• Väldi halba kehaasendit:
Ergonoomika: kodus või tööl

Jälgi oma kehaasendit telefoniga rääkides, arvutit kasutades, autoga sõites jne. (Kernick jt. 2009).

• Ole normaalkaalus. On uuringuid, mille tulemusel on selgunud, et ülekaal võib migreeni patsientidel soodustada migreenihoogude sagenemist.

Migreeni test

Vastates „jah” vähemalt kahele küsimusele viitab migreeni peavaludele.

• Kas viimase kolme kuu jooksul on peavalud seadnud piiranguid Teie igapäeva tegevustele vähemalt ühel päeval või enamatel päevadel?
• Kas peavaluga kaasneb iiveldus või „süda on paha” tunne?
• Kas valgus häirib Teid peavalu ajal? (ID Migraine).

Migreeni test kliinik.ee lehel:

https://www.kliinik.ee/testid/migreeni_kusimustik

Rahvusvahelise Peavalu Seltsi (International Headache Society) liikmetel, kes kasutavad nutiseadmeid iPad, iPhone või Android on võimalik nutiseadmetesse alla laadida peavalu rakendusi. Rahvusvahelise Peavalu Seltsi liikmeks saab läbi Eesti Peavalu Seltsi.

ttp://cep.sagepub.com/site/includefiles/CEP_App_info_Apple_and_Android_March_2015.pdf




Toitumine ja migreen

Migreeniga patsientidele sobib tasakaalustatud tervislik toitumine, vajadusel vältides ainult neid toiduaineid, mis inimesel migreeni vallandavad. Suuremate toitumisalaste muudatuste tegemiseks pidada nõu perearsti- või õega, dietoloogiga.

Järgnevalt toitumise ja migreeni seoste valdkonnas tehtud uurimuste tulemused:

Peavalu sagedust, intensiivsust, kestvust ja ravimite kasutamise vajadust on vähendanud madalama rasvasisaldusega toitumine. 16-st populatsiooni uuringust 8 tulemustel leidis enam kui 5% osalejatest, et neil on kindlad migreeni vallandavad toiduained: shokolaad, juust, tsitruselised, alkohol, kohv. Vallandavaid tegureid on uuringute käigus avastatud migreeni patsientide küsitlusel, elimineeriva dieedi kaudu, spetsiaalse antikehade (IgG) määramisega vereanalüüsist.  Väikses randomiseeritud uuringus testiti migreeni patsientidel IgG antikehade olemasolu 266 erineva toiduaine suhtes. Osalejad eemaldasid oma menüüst toiduained, mille vastu neil olid antikehad, mille järgselt vähenes 29% migreeni päevadest. Teises uuringus eemaldas 84 migreeni patsienti oma menüüst antikehasid tekitanud toiduained. 4 nädala pärast vähenes migreeni päevade arv 19%. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et teatud toiduainete vältimisel võib olla valu vähendav toime. Toitumine võib mõjutada migreeni ka teisel viisil. Muutused naistel plasma östrogeeni kontsentratsioonis menstruaaltsükli jooksul on seotud migreeniga. Toitumisalased muudatused nagu madalama rasvasisaldusega, kiudainerikkam toit, vegan dieet on vähendanud östrogeenide aktiivsust ja premenstruaalsete sümptomite intensiivsust ja kestvust. Selline dieet võib vähendada peavalude sagedust menstruatsiooni eelsel perioodil. (Bunner jt 2014).

Migreeni vallandavate toiduainete leidmiseks võib pidada toidupäevikut. Niinimetatud elimineerivast dieedist jäetakse algselt välja üks kahtlustatav toiduaine ja jälgitakse, kas peavalude sagedus väheneb. Kui testitavate toiduainete nimekiri on pikk, nõuab see kannatlikkust ja aega. (Nykopp 2014).