Migreen
on üheks peamiseks puuet põhjustavaks primaarseks peavaluks kogu maailmas.
Epidemioloogiliste uuringutega on leidnud kinnitust kõrge migreeni sotsiaal-majanduslik
mõju ja personaalne mõju valu kannatajale. (The International Classification of Headache
Disorders, 3rd edition 2013). Migreeni esinemissagedus maailmas on ca 12-16%, naistel sagedamini kui
meestel. Migreen on neurovaskulaarne häire, mis tekib häiretest aju valu- ja
aistingukeskustes. (Aids for management
of common headache disorders in primary care 2007). Migreenil võib
esineda perekondlikku eelsoodumust. Migreen on krooniline haigus, mida
täielikult välja ravida veel ei ole võimalik, kuid sellega on võimalik õppida
elama. Migreeni sagedus elu jooksul võib olla ka ühel inimesel erinev – mõnedel
patsientidel on mingiks elu perioodiks migreenihood lakanud, tekkides hiljem
uuesti, on patsiente, kellel migreenihood korduvad ühtlase sagedusega jne.
Sümptomid:
- Migreeni kestvus ravimata võib olla 4-72 tundi.
- Tavaliselt on valu ühepoolne, pulsseeriv,
mõõdukas kuni väga tugev, mis süveneb füüsilisel aktiivsusel
- Kaasneda võib iiveldus ja/või valgus- mürakartus
- Migreen võib olla nii auraga kui aurata. Ühel
inimesel võib esineda mõlemaid vorme. Ca 20% migreeni patsientidest tunneb
5-60 min enne valu aurasümptomeid, kas nägemis-, kõne- või tundlikkuse
häireid, mis kaovad valu alguseks. (The International Classification of
Headache Disorders, 3rd edition 2013). Migreeni visuaalne aura võib sisaldada täpikesi
või sakilisi jooni silmade ees, udu, osalist vaatevälja kadumist, „tunnel
nägemist” jne.
Migreenihoogu vallandada võivad tegurid:
Mõnedel migreeni
patsientidel võivad migreeni vallandada:
- teatud toiduained (ca 20% patsientidest)
- söögikordade vahelejätmine
- vähene vedelikutarbimine
- alkohol
- üle-või alamagamine
- intensiivne treening
- ere või vilkuv valgus
- kuum ilm
- tugevad lõhnad
- stress
- pingelangus
- hormonaalsed põhjused jne. (The
International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).
Migreeni ravi
Ravi on sümptomaatiline või profülaktiline.
Ravimite kasutamine
Peavalude farmakoloogiline ravi sõltub peavalu
põhjusest, sagedusest, tugevusest, kestvusest, patsiendi valulävest ja
kaasnevatest haigustest, patsiendi vanusest, migreeni korral lisaks iivelduse
või oksendamise olemasolust jne. Eelistada ühe toimeainega ravimit.
Peavalu ravi „valuredel” on kolme astmeline – ägeda
valu ravi apteegi käsimüügi valuvaigistitega nagu mittesteroidsed
põletikuvastased ravimid (NSAID) või paratsetamool, ägeda valu retseptiravimid
(näiteks migreeni puhul triptaanid), profülaktiline ravi. Kui üks triptaan ei
ole efektiivne võib arst selle vahetada teise triptaani vastu. (D’Arrigo 2012).
Ägeda valu jaoks valuvaigisteid ostes tuleb
arvestada oma terviseseisundiga, näiteks NSAID-d ei sobi maohaavandiga,
paratsetamool maksakahjustusega. Sagedaste ja krooniliste peavalude ravi on
enamat kui ainult ühe tableti võtmine. Raviplaan võib koosneda erinevatest
ravimitest ja mittefarmakoloogilistest meetoditest. (D’Arrigo 2012).
Sümptomaatiline
ravi tähendab apteegi käsimüügi valuvaigistite või spetsiaalsete migreeni valu
ja sümptome leevendavate triptaanide tarbimist ägeda episoodilise valu ajal.
Valuvaigisti on soovitav võtta kohe valu tekke alguses piisavas koguses.
Eelistatud on vees lahustuvad või suus sulavad ravimvormid, kuna nende mõju
avaldub kiiremini. Kroonilise või sagedase migreeni korral tuleb jälgida
valuvaigistite kasutamise sagedust, et ennetada ravimite liigtarbimisest
tingitud peavalu teket.
Kerge kuni
mõõdukas valu – kui ei kaasne iiveldust, oksendamist sobivad
mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-d), paratsetamool. Kui kaasneb
tugev iiveldus või oksendamine võib lisada retseptiga väljastatava
antiemeetilise (iivelduse vastase) ravimi. Antiemeetikume võib kasutada ka üksi
ägeda migreenihoo ajal, kuna neil on migreenivalu leevendav toime. Lisaks
tugevdavad nad valuvaigistite toimet. Mõõduka valu korral võib lühiajaliselt kasutada
paratsetamooli ka koos NSAID-ga. (Bajwa jt 2015).
Mõõdukas
kuni tugev valu – kui ei kaasne oksendamist või tugevat iiveldust sobivad
spetsiifilised suukaudsed migreeni ravimid (triptaanid). Ägeda valu korral võib
kasutada triptaani koos NSAID-ga, mis võib olla efektiivsem, kui kumbki ravim
eraldi ja ära hoida relapsi (ehk migreeni taasteket 48 t jooksul). Kui tugevate
migreenihoogudega kaasneb oksendamine või tugev iiveldus võib kasutada mitte
suukaudseid migreeni spetsiifilisi ravimeid nagu subkutaanne sumatriptaan,
sumatriptaani või zolmitriptaani ninaspray, mitte suukaudseid antiemeetikume.
(Bajwa jt 2015).
Profülaktiline ehk ennetav ravi on
näidustatud patsientidele, kellel esineb enam kui 2 migreenihoogu kuus, kes
tarbib valuvaigisteid 2 või enam korda nädalas, kelle elukvaliteet on migreeni
tõttu tõsiselt häiritud või kellel valuvaigistid ei leevenda migreenihoogu. (The International
Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Profülaktiliseks raviks on arstil võimalik
valida kolme ravimgrupi vahel – antidepressandid, antikonvulsandid või
antihüpertensiivsed ravimid.
Migreeni ennetamiseks on mõningatel patsientidel
olnud abi riboflaviinist (vitamiin B2), magneesiumist, Q 10-st või oomega 3
rasvhapetest (Holland jt 2012).
Mittefarmakoloogiline ravi
Tavaliselt on migreeni valu nii tugev, et ainult
mittefarmakoloogiliste meetodite kasutamine ei too valu kadumist või
leevenemist. Valu kannatada ei tasu ja seega tuleb sagedaste migreeni valude
korral koos oma arstiga panna paika raviskeem. Mittefarmakoloogilistest
meetoditest võib abi olla migreeni toetava ja täiendava ravina või rakendades
kohe esimeste migreeni sümptomite
ilmnemisel. Ka paljusid neist tasub alustada spetsialisti juhendamisel.
Mittefarmakoloogilisi meetodeid on kasutatud, kui ravimeid ei ole mingil
põhjusel võimalik kasutada näiteks ravimite kõrvaltoimed, rasedus, allergia,
mõned teised kaasuvad haigused, ravimid ei too soovitud efekti jne või peavalu
ei ole nii tugev, et ravimeid kasutada.
Ägeda valu korral:
- Akupunktuur – võib aidata mõnedele
migreeni patsientidele, kuigi kliiniliste uuringute käigus ei ole
tõenduspõhisus tõestatud (Aids for management… 2007).
- Magamine – mõnedel
migreeni patsientidel leeveneb migreen peale magamist, ärgates on valu
kadunud.
- Külma või sooja
kasutamine valutavatel kohtadel peas, kaelal.
Ennetamine:
Migreeni sageduse vähendamine
tervisliku elustiili abil
- Alusta hommikut teraviljaga,
eelistatult täistera kaerahelvestega. Madala glükeemilise indeksiga
teravili hoiab veresuhkru taseme stabiilsena, täiskõhutunne püsib kauem.
- Söö 5 toidukorda
päevas – 3 põhitoidukorda ja 2 vahepala. Päeval võiks süüa iga 4 tunni
järel, öine söömisevaba periood ei tohiks ületada 12 tundi. Kui
tööiseloomu tõttu ei ole võimalik lõunat süüa, siis vaheta see vahepalade
vastu, mis on ikka parem, kui tühja kõhtu kannatada. Põhitoidukord söö
esimesel võimalusel.
- Võimalusel väldi
ainult neid migreeni vallandavaid tegureid, mis Sinul migreeni esile
kutsuvad. Võib juhtuda, et alati ei ole vallandavad faktorid välditavad.
- Piira kofeiini
tarbimist piirdudes kuni 200 mg kofeiiniga päevas. Arvesta nii toidu,
joogi kui ravimite kofeiini sisaldust.
- Tarbi puhast vett.
Organismi ööpäevane vedeliku vajadus on 30 ml/kg. Siia on arvestatud ka
toiduga saadav vedelik. Veerikkad on ka puu-ja köögiviljad.
- Loobu või pea piiri
alkoholi kasutamisel.
- Väldi kestvat stressi
või ärevust – stressijärgne pingelangus võib olla üheks migreeni
vallandavaks teguriks. Lühiaegsed puhkepausid päeval vähendavad stressi
kuhjumist. Planeeri igasse päeva aega enda jaoks.
- Pea kinni
korrapärasest uneajast sõltumata puhkepäevadest või riigipühadest – liiga
kaua või liiga vähe magamine võib mõnedel migreeni patsientidel olla
migreenihoo vallandajaks.
- Väldi halba
kehaasendit:
Ergonoomika:
kodus või tööl
Jälgi
oma kehaasendit telefoniga rääkides, arvutit kasutades, autoga sõites jne. (Kernick
jt. 2009).
- Ole normaalkaalus. On uuringuid,
mille tulemusel on selgunud, et ülekaal võib migreeni patsientidel
soodustada migreenihoogude sagenemist.
Migreeni test
Vastates „jah” vähemalt kahele küsimusele viitab
migreeni peavaludele.
- Kas viimase kolme kuu
jooksul on peavalud seadnud piiranguid Teie igapäeva tegevustele vähemalt
ühel päeval või enamatel päevadel?
- Kas peavaluga kaasneb
iiveldus või „süda on paha” tunne?
- Kas valgus häirib Teid peavalu ajal? (ID
Migraine).
Migreeni test
kliinik.ee lehel:
Rahvusvahelise Peavalu Seltsi (International Headache Society) liikmetel, kes kasutavad nutiseadmeid iPad, iPhone
või Android on võimalik nutiseadmetesse alla laadida peavalu rakendusi. Rahvusvahelise Peavalu Seltsi
liikmeks saab läbi Eesti Peavalu Seltsi.
Migreeniga patsientidele sobib tasakaalustatud
tervislik toitumine, vajadusel vältides ainult neid toiduaineid, mis inimesel
migreeni vallandavad. Suuremate toitumisalaste muudatuste tegemiseks pidada nõu
perearsti- või õega, dietoloogiga.
Järgnevalt toitumise ja migreeni seoste valdkonnas
tehtud uurimuste tulemused:
Peavalu sagedust, intensiivsust, kestvust ja
ravimite kasutamise vajadust on vähendanud madalama rasvasisaldusega toitumine.
16-st populatsiooni uuringust 8 tulemustel leidis enam kui 5% osalejatest, et
neil on kindlad migreeni vallandavad toiduained: shokolaad, juust,
tsitruselised, alkohol, kohv. Vallandavaid tegureid on uuringute käigus
avastatud migreeni patsientide küsitlusel, elimineeriva dieedi kaudu, spetsiaalse
antikehade (IgG) määramisega vereanalüüsist. Väikses randomiseeritud
uuringus testiti migreeni patsientidel IgG antikehade olemasolu 266 erineva
toiduaine suhtes. Osalejad eemaldasid oma menüüst toiduained, mille vastu neil
olid antikehad, mille järgselt vähenes 29% migreeni päevadest. Teises uuringus
eemaldas 84 migreeni patsienti oma menüüst antikehasid tekitanud toiduained. 4
nädala pärast vähenes migreeni päevade arv 19%. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et
teatud toiduainete vältimisel võib olla valu vähendav toime. Toitumine võib
mõjutada migreeni ka teisel viisil. Muutused naistel plasma östrogeeni
kontsentratsioonis menstruaaltsükli jooksul on seotud migreeniga. Toitumisalased
muudatused nagu madalama rasvasisaldusega, kiudainerikkam toit, vegan dieet on
vähendanud östrogeenide aktiivsust ja premenstruaalsete sümptomite
intensiivsust ja kestvust. Selline dieet võib vähendada peavalude sagedust
menstruatsiooni eelsel perioodil. (Bunner jt 2014).
Migreeni vallandavate toiduainete leidmiseks võib pidada toidupäevikut. Niinimetatud elimineerivast dieedist jäetakse
algselt välja üks kahtlustatav toiduaine ja jälgitakse, kas peavalude sagedus
väheneb. Kui testitavate toiduainete nimekiri
on pikk, nõuab see kannatlikkust ja aega.
(Nykopp 2014).